Soovite teada, ka ma olen nõus müratõkkeseina kavandamisega Peedule ja kas olen naabritega selle võimaliku kavandamise teemal suhelnud.
Naabritega ma müratõkkeseina kavandamise teemal suhelnud ei ole ning arvan, et sellel ei ole mõtet. Olen endiselt seisukohal, et rongide liikluskorraldus ja kiirused ning müratõkkeseina kavandamine on üldplaneeringu ülesanne, mis tuleb käimasoleva koostamisega lahendada.
Isiklikult olen nõus müratõkkeseina kavandamise ja ehitamisega selleks, et seina olemasolul kaubarongi liiklusmüra maksimaalne helirõhutase minu maa-alal ei ületa 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel.
Minu hinnangul saab kaubarongide liiklusmüra hoopis lihtsamalt ja kiiremini normtasemeteni korraldada. Selleks peab müraallika valdajate koordineerijal Eesti Raudtee AS-il olema tahet piirkiirusi vähendada. Raudtee elektrifitseerimise kontekstis on kiirusi kavas hoopis tõsta. Ettevõtte väitel kiiruse alandamine müra oluliselt ei vähenda. Jään siinkohal eriarvamusele.
Igasugune mootor, sealhulgas rongi diiselmootor, teeb kõrgematel pööretel või rongi kiirendamisel suuremat müra. Elvast Tartu suunal liikuv rong kiirendab Peedult läbisõidul, sest tõus/kalle on mäest üles ja samuti kiiruspiirang muutub Elva jõge ületades (80 km/h). Samuti müra ja vibratsioon suureneb, kui rongi ratas ja muud liikuvad osad suurema sagedusega kolksuvad (nimetame seda nii). Mida suurem on kiirus, seda rohkem on kolksumisi ning seda suurem on müratase ja vibratsiooni sagedus. Eesti Raudtee AS saab oma väiteid tõendada, kui vähendab kaubarongi kiiruspiirangu 30 km-ni tunnis näiteks kuuks ajaks kogu Elva linna maa-alal. Kui linnaelanikud ei taju müra ja vibratsiooni vähenemist, siis saab asuda müratõkkeseina kavandama, sest kiiruse vähendamine tõesti tulemust ei too.
Kui kiirusepiirang siiski toimib müra- ja vibratsiooni vähendavalt, siis on juba Eesti Raudtee ASi huvi kiiruste suurendamiseks ette näha müratõkkeseinad, tehniliselt korras veeremid ja muud lahendused, sest kiiruse suurendamisega ületatakse ka normtasemeid. Lõpuks koordineerivad ju nemad rongiliiklust ja peavad müra- ja vibratsioonitaset normipiires hoidma.
Seega teen ettepaneku alustada piirkiiruste vähendamisega (nn prooviperioodiga) ja seejärel müratõkkeseintega. Viimaste ehitamisega ei pruugi kõik linnaelanikud ka rahul olla. Samuti on oluline vähendada kiirust olulisel määral ning eelistada tasub 30 km/h, mitte 40 või 50 km/h. Muidu ei ole muutus tajutav. Sellise ettepaneku võiks Eesti Raudtee ASile teha.
Kohtumiseni 23.03 kell 18.00 Peedu kooli ruumides.